Kui kõik läheb nagu plaanitult, siis talveks saab meie väike kelder valmis ja juurikad-hoidised hoiupaika. Õnneks on pikk ja soe sügis kaua kestnud ja majake juba varsti peaaegu valmis. Meie Soome lapsed tulid oktoobrikuu vaheajaks Eestisse. Õnneks oli väljas soe ning ilus sügis ja sai veel teha kõike, mida suvel ja rohkemgi veel. Näiteks lehti riisuda. Oktoober on tõeline sügiskuu. Vihmased päevad vahelduvad kirgastega. Tulevad öökülmad ja hallased hommikud, udud ja värvide pillerkaar. Rändlinnuparved hüüavad õhus. Mõni päev võib olla küll veel suviselt soe, kuid maapinnal on juba tõeline sügis - täis pruune ja koltunud lehti. Pikk kuum suvi hakkab viimaks lõpule jõudma. Päev enne kalendrisuve lõppu õitsesid kõik aialilled veel täie hooga ja roosidel aina avanes õiepungi. Õieilu on nii palju, et tundub,et paljud lilled on alles nüüd, kui aegajalt ka vihma tuleb, õige hoo sisse saanud. Sügisel tuleb alustada uute permapeenarde loomisega. Papid maapinnale, kraavipervelt pehkinud puud, oksad ja lehed peenra põhjaks ning selle kõige peale rohelised taimejäägid. Nüüd jääb veel kõik seee kogutu katta mullakihi ja põhuga ning jätta peenar kevadet ootama. Kevadeks on vihmaussid teinud oma töö ja uus peenar ongi valmis maasikate istutamiseks. Permapeenrad on sel suvel palju rõõmu pakkunud. Kui kuumal suvel püsililled peenardes kuivasid, siis permapeenras kasvavad siiani lopsakad kurgid, peedid, porgandid ja muud aiaviljad. Kurke korjasin veel tänagi septembri keskel ämbritäie, kuigi taimi napilt kümmekond. Põhukiht hoidis mulla vaba umbrohtudest ja säilitas niiskuse, mis ei auranud ära mustalt mullapinnalt. Novembris on päikselisi hetki nii vähe ja kui on vähegi aega ja võimalust, siis tuleb kiiresti tegutseda, sest sügispäikse ilu on seda väärt. Päike käib madalalt ja muudab looduses imeliseks kõik, millele ta oma kulda kallab. Võime siin Tammeorul ka tänulikud olla avarate põlluvaadete ja madaliku üle heinamaal, kus kevadel ja sügisel rohkesti suurvett on ning talvel liuväli omast käest võtta. Peale pikki sooje septembripäevi saabusid viimaks öökülmad. Olime juba unustanud, et külmad ilmad tulemata ei jää ning sügis tundus lausa lõputu, kui äkki ootamatult ühel hommikul oli maa valge. Viimased vaarikad peenras olid kui sügavkülmast korjatud ning õied ja lehed ääristatud härmatise suhkrukorraga. Lumi on läinud ja laupäevahommik särab päikseliselt. Punaseid triipe hakkas silma kõikjal, kuhu vaatasid - lillelehel, vaibatriibul, toas,õues, aknapeegelduses ... Roosidest said üleöö lumeroosid. Maa kattus lumekirmega ja külmakraadid jäidki päevadeks allapoole nulli. Esimesed lumehanged matsid enda alla värvilised sügislehed. Ööd on külmad ning kiisu nurub ööseks tuppa. Metsloomad on maja ümber olevad väljad risti ja põiki läbi jooksnud, et leida ootamatult ilmunud lumekorra alt veel värsket rohelist. Seitse metskitse kõndis ühel hommikul otse aia taga ning metssead on kraavitaguse tammealuse segi tuhninud. Ootamatult on kätte jõudnud talv. Oktoobri lõpuks pole õiget külmagi olnud ning aiast leiab veel viimaseid värve. Piparmünt, meie pere sellesuvine hitt, on veel täiesti värske ja roheline ning rändab sügavkülma. Viimane lupiin õitseb justkui kevadel ning roosinuppudel on veel värvi. |
Tagasivaade
April 2024
|