Kutsika kasvades kasvas ka tema julgus ja iseseisvus üksi jalutamas käia ning korduvalt oli neid õhtuid või hommikuid, kui Bosse tuli pika kutsumise peale naabrite juurest. Me ei tahtnud aga mõeldagi selle peale, kui ta autoteel kellelegi ette jookseb ja avarii põhjustab. Soovitati meile küll igasuguseid elektrikarjuseid ja raadiosaatjaid, kuid sajaprotsendilist kindlust ei anna seegi, rääkimata valusähvatusest, mida vaene kutsa peab tundma. Ning ketis pole meie koerad peaaegu kunagi olnud.
Nii sündis otsus piirata meie krunt aiaga, et koeral oleks ruumi ringi joosta ning meie saaksime öösiti rahulikult magada teadmisega, et koer on kodus. Kogenud töömehed käisid kohal viiel päeval ning saigi valmis meie uus kolme väravaga 250-meetrine aed.