Sel kevadel on olnud väga sooje päevi, kui suvesoe saabus meile kaugelt Aafrikast, olnud külma, lund ja vihma. Kuid viimaks on esimestele tärkajatele kellukatele lisaks ilmunud aeda värvikamaid kevadlilli - varased tulbid, lumeroosid, punased pojengivõrsed ning kõige varasem õitsev põõsas kirss-kontpuu oma kollase õiemerega. Juba detsembris algas puudetegu meie krundi servas kraavipervel. Kuid kuna meie kraavi äärde istutatud kuusekesed on juba päris pikad, siis tuli hakata maha võtma kraavist suuri leppasid, mille langetamine õige varsti võib kuuskedele liiga ohtlik olla. Ka on sel talvel maha saetud mitmeid puid, mis hakkasid garaaži ja kuuri katuseid ohustama. Nii oleme saanud oma puudest uued talvepuud puuriita ning avara vaate ümbritsevatele põldudele. Eriti kaunis on toast vaadates nüüd loojanguvaade ja seda kaunim veel, kui õhtupäike aia taga lombis peegeldub. Kuigi meil on nüüd loodetuultele avatud tuulekoridor, jääme lootma, et noored kuused on piisava kasvuhoo sisse saanud ja peagi on meil uus tuulekaitse krundi piirile kasvanud. Seniks aga naudime avaraid loodusevaateid! Meie koduaias on üks elurikas plats, kus me muru ainult paar korda aastas niidame ja kus iga aastaga liigirikkus kasvab. Umbes 4 aastat tagasi, kui me niitmisest selles paigas loobusime, on hallkäppade arv seal iga aastaga kasvanud. Kui ma eelmisel aastal lugesin kokku umbes 30 õitsejat, siis sel aastal sain neid kokku 53. Ning ma ei imesta, kui see arv kasvab veelgi, sest kui ilm on soodne, siis lisandub virgujaid iga päevaga juurde. Käes on jälle aasta kõige ilusam kuu, kus kõik rohetab, lõhnab, õitseb ja sidistab. Kui siiani on ikka jahedaid päevi päris palju olnud ning paari öö tagune öökülm suutis isegi üht-teist ära näpistada, siis täna lendasid üle õue juba pääsukesed ning ega see päevasoe nüüd enam tulemata ei jää. Olen kultuurtaimede kõrval oma peenrasse lasknud tulla ka iseseisvaid külalisi, nagu näiteks ülased, kes suurte kollase põõsastena nüüd teiste kevadlillede vahele säravad. Paistab, et neile meeldib meie peenardes! Ning ka isehakanud maasikad terrassi kõrval on juba uhkesti õites. Küll on siis tore otse ukse eest maasikaid korjata! Kevad on imeline aeg, kui kõik õitseb ja puhkeb. Iga uut kevadet ootad kui imet, kuigi kõik kordub aastast aastasse. Peale valget talve ja halli varakevadet on värvide ning lõhnade tulek alati uus ja omanäoline. Aprill, kirjade järgi kevadkuu, on mitmeid kordi üllatanud meid paksu lumega. Esimene paksem lumi tuli juba märtsi lõpus, just siis, kui auto suvekummid värskelt vahetatud said. Aprilli algus tõi juurde selliseid lumega hommikuid rohkesti. Enamasti jagus lund küll poole päevani, päeva jooksul sadanud lumi oli tavaliselt õhtuks sulanud. Laupäeva hommikul, kui ma kodus olin, läksin ma seda lumist ilu pildistama. Ja nagu eelnevatel päevadel, oli lõunaks see pehme kohev lumi täiesti sulanud. Jäid vaid fotod, millega seda aprillikuu hommikut teinekord meenutada. Aasta tagasi tuli meie perre Bosse. Olime kaua kaalunud võtta endale jälle koer, kuid ei kujutanud seda päriselt ette, sest elame ju suhteliselt suure liiklusega maantee ääres. Kuid juunikuus oli väike kahekuune Bosse meie perre vastu võetud ning taas algas meie elu koes koeraga. Kutsika kasvades kasvas ka tema julgus ja iseseisvus üksi jalutamas käia ning korduvalt oli neid õhtuid või hommikuid, kui Bosse tuli pika kutsumise peale naabrite juurest. Me ei tahtnud aga mõeldagi selle peale, kui ta autoteel kellelegi ette jookseb ja avarii põhjustab. Soovitati meile küll igasuguseid elektrikarjuseid ja raadiosaatjaid, kuid sajaprotsendilist kindlust ei anna seegi, rääkimata valusähvatusest, mida vaene kutsa peab tundma. Ning ketis pole meie koerad peaaegu kunagi olnud. Nii sündis otsus piirata meie krunt aiaga, et koeral oleks ruumi ringi joosta ning meie saaksime öösiti rahulikult magada teadmisega, et koer on kodus. Kogenud töömehed käisid kohal viiel päeval ning saigi valmis meie uus kolme väravaga 250-meetrine aed. Elame merest vaid pooleteist kilomeetri kaugusel linnulennult ja seepärast on meie kevaded ja sügised väga linnurohked, kui saabuvad või lahkuvad rändlinnud ümberkaudsetel põldudel puhkepause teevad. On võimas tunne, kui sajapealised linnuparved tiivakohinal üle pea lendavad kindel siht silme ees. Nemad teavad, kuhu ja milleks nad nii pika tee igal aastal ette võtavad. Soojad ilmad on löönud õide kõik, mis vähegi võimalik. Korraga õitsevad kevadlilled aias ja metsalilled metsaveeres. Soe talv on hästi mõjunud viljapuudele, mis on paksult õisi täis. Ja kuigi kohe peale sooja emadepäeva üllatas ilm lume ja lörtsiga, siis seda õieilu ei peata enam keegi. |
Tagasivaade
April 2024
|