Tuli mõte vaadata oma kodu ka linnulennult. Palusin Joonase abi, et saaks meie Tammeoru vaated 2023 jäädvustatud ajaloo jaoks. Ning muidugi oli ikka soov ka näha, kui kaugele jääb meri ja Saunja laht, kuhu õhtuti need linnuparved lendavad... Juba kolm aastat ei niida me oma aias kogu muru. Sel aastal oleme jätnud niitmata umbes paarisaja ruutmeetrise platsi oma tagaaias, meie niinimetatud pargiosa, kuhu oleme istutanud mitmeid pargipuid. See on ala, kus on väga vaene muld, kus mitu puud on kehva mulla tõttu välja läinud või kasvavad väga vaevaliselt. See-eest on kevadel seal kõige rohkem nurmenukke, suvel härjasilmasid, kellukaid ja jumikaid ning raudrohtu, sekka mõned ristikud ja mitmeid liblikõielisi. Nagu soovitas Markus Gastl oma raamatus "Permakultuur ja loodusaed", peaks aias kindlasti olema üks vaese pinnasega puhvertsoon, mille liigirikkus püsib ainult siis, kui teete kõik selleks, et säilitada seal lahja muld. Ühesõnaga - see on tsoon, kus saab vähese niitmisega ja mahaniidetud taimede koristamisega hoida mulla mitteviljakana, et seal kasvaks rohkem õitsejaid niidutaimi. Kõige suurem rõõm on muidugi käpalistest oma aias. Hakkasin märkama, et meie niidetud murus on ühes kohas päris palju hallkäppasid ja panin algul neile juurde tähised, et me neid maha ei niidaks. Aasta hiljem otsustasime juba, et jätame tagaaia üldse niitmata, kuid pärast oli koduste niiduvahenditega selle niitmata ala üle taas kontrolli saamine liiga suur töö. Sel aastal piirasin tähistega ära selle kõige lillelisema ala, jälgides, et kindlasti nurmenukud ja käpalised sinna alasse jääksid. Igal aastal olen ka üle lugenud, palju on käpalisi, siis iga aastaga on nende arv kasvanud. Kui 2 aastat tagasi oli veel selles paigas umbes 30 hallkäppa, siis sel aastal oli neid kokku lausa 53. Lisaks hallkäpale ja käopõllele on sel aastal lisandunud ka üksikud ööviiulid ning juulis ilmus tamme alla laialehine neiuvaip. Ning lillemuru üle aias on hea meel ka lastel, kes seal rohutirtse ja liblikaid püüavad ning Bossel, kes murus rõõmsaid jooksuringe teeb. Selle suve kuumus ja niisked ilmad on augustikuus toonud aeda väga rikkalikult õitsejaid. Floksid, lõvilõuad, anemoonid ning pargiroosid oma mitmendal ringil.... Esimesi õisi hakkavad avama varajased sügisastrid. August on ilus! Hommikud on imelised, kui sa neid maha ei maga. Enamasti ma kell 5 ei ärka, kuid ühel hommikul, kui ma millegipärast vara üleval olin, hakkas kohe silma eriline punane kuma idataevas. Siis ei jäänud küll muud üle, kui kiiresti kaamera haarata ja seda ilu pildistama asuda, sest need hetked mööduvad väga kiirelt. Viimaks, kui päike juba kõrgemal oli, siis sai tõusva päikese valguses punase jume ka kogu saunamaja. Kui tavaliselt panen ma põhumultši kõigile köögiviljadele, et vähendada mulla kuivamist ja umbrohtude tärkamist, siis juba eelmisel aastal võtsin plaani, et katan muruhakkega kogu oma püsilillede ümbruse. See mõte tekkis kuumadel suvedel, kui köögiviljad põhumultšiga kaetuna olid lopsakad ja rohelised ning püsililled oma peenardes kuivama kippusid. Kui lillepõõsad veel madalad olid, panin paksu murukihi kõigile floksidele ja ka roosidele, et niiskust hoida ning seekord ei kuivanud mul mitte ükski floks. Muruhake päästis nad kuivamast ning kõik taimed on terved ja rohelised, kuivamisest mitte jälgegi hoolimata sellest, et suvi oli erakordselt kuiv ja kuum. Jaanipäeva paiku olid õied avanud suurem osa minu roosidest. Peenraroos "Chippendale" oli sel aastal suure kuuma tõttu küll poole madalam kui tavaliselt, kuid pöörasin tema kastmisele erilist tähelepanu ning selle eest tänas ta mind rohkete õitega. Uus pargiroos "Henri Martin" õitses esimest korda ning ootasin tema õisi pikisilmi. Öölilled, mille ema aiast kunagi aastaid tagasi mingi teise lillega kaasa tõin, levitas videvikus oma lummavat lõhna. Õueamplid petuuniate ja raudürtidega muutusid samuti värvirõõmsaks. Kuum augustikuu On olnud väga soe ja päikseline augustikuu. Keldri juures küpsevad meie selle aia esimesed viinamarjad. Talve saunamaja aknal veetnud pelargoon on üliõnnelik soojade ilmade üle ning puhkevaid pungakobaraid on lausa sületäis. Sooja üle on rõõmsad ka lilleherned, mille õisi iga päevaga aina rohkem avaneb ning millel kõrgust juba niipalju, et lausa köögiaknast sisse piiluvad. Soojade ilmade üle pole rõõmus ainult Bosse, sest teda kümblustünni ujuma ei lubata... Istumiskohad aias Oleme püüdnud luua oma aias kohti, kus istuda ja nautida vaateid igal päevaajal ja iga ilmaga. Terrassilt avaneb kaunis vaade looklevale teele maja ees, kus saab päikesevarju keskpäevase päikese eest ja kuhu jõuab mõnus õhtuvalgus. Viimase uuendusena kinnitasime terrassile uued ilmastikukindlad pingid, mis toimivad ühtlasi terrassipiirdena, et keegi kogemata üle ääre ei kukuks. Võrkkiik leidis juba eelmisel sügisel uue koha suurte murelite varjus, kus kevadel saad kiigest läbi mureliõite taevast piiluda ning südasuvel õõtsuda kiiges punaste murelimarjadega lehekatuse all. Väliköök on populaarne kokkusaamispaik suviste palavate ilmadega, kui meie suur pere kokku saab ning eriti toredad on kõik saunamaja istumispaigad hommikuvalguses. Pannkoogihommikud saunamaja väliköögis on nii mõnusad, et ei tahakski laua tagant lahkuda. Ning maja ees suure tamme all on samuti tore paik kuuma päikese eest või pikkadel suveõhtutel istumiseks senikaua, kui päike metsa taha kaob. Uuele pingile oleme sobiva koha leidnud aia taga noore sirguva pargiroosi põõsa kõrval, kus on hea jälgida mängivat lasteperet ja neile lähedal olla. Sellel pingil saab pererahvast oodata ka mõni kartlik külaline, kes meie aiavalvurit pelgab ja väravast siseneda ei julge. Tammed Meie aiakujundusele annavad suure boonuse kolm suurt tammepuud, mis toovad aiavaadetele juurde kõrgust, on igal aastaajal kaunid ning lisaks pakuvad palju päikesevarju. Peremees unistas kümblustünnist oma õuel. Mina olin vastu, sest ka ilma tünnita on meie paradiisis mõnus elada. Peremees jäi peale ja tünn siiski tuli. Kõige suurem rõõm oli tünnist muidugi lastel, kes enam tünnist välja tulla ei tahtnudki. Mina aga tellisin juurde pargiroosi istikuid, et saaksime edaspidi lõhnavate roosipõõsaste varjus kümblusmõnusid nautida ... Juuli lõpuks hakkab aeda tekkima aina rohkem värve. Järjest puhkevad õide suvised õitsejad, ühed lõpetavad ja teised alustavad ning mõned viljadki võtavad juba värvi. Värve tuleb juurde ka köögiviljaaeda. Iga päev lisandub kasvuhoonesse punaseid tomateid ning karusmarja lehedki on punaka tooni võtnud. Tillid, salatid, longus lauk ja nende vahel saialill - kõik oma kaunite toonidega. Vanas grillahjus ja kaevurakkel on hakanud õitsema saunamaja aknalaual talve üle elanud pelargoonid. Värvirõõmu pakuvad isekülvanud lõvilõuad ja eelmisel suvel istutatud uued peenra- ja pargiroosid. Ning viimaks jõudsin ka peenrad rohitud! Suvi on ilus aeg!. Loodus tunneb rõõmu soojusest ja niiskusest. On olnud palavat päikest ja rohkesti vihma, lopsakaid taimi ja rinnuni heina, vähe kahjureid ja ohtrasti õisi. Selline on selle aasta suvi - värvikirev ja rikkalik. |
Tagasivaade
April 2024
|