Kui tavaliselt panen ma põhumultši kõigile köögiviljadele, et vähendada mulla kuivamist ja umbrohtude tärkamist, siis juba eelmisel aastal võtsin plaani, et katan muruhakkega kogu oma püsilillede ümbruse. See mõte tekkis kuumadel suvedel, kui köögiviljad põhumultšiga kaetuna olid lopsakad ja rohelised ning püsililled oma peenardes kuivama kippusid. Kui lillepõõsad veel madalad olid, panin paksu murukihi kõigile floksidele ja ka roosidele, et niiskust hoida ning seekord ei kuivanud mul mitte ükski floks. Muruhake päästis nad kuivamast ning kõik taimed on terved ja rohelised, kuivamisest mitte jälgegi hoolimata sellest, et suvi oli erakordselt kuiv ja kuum. Jaanipäeva paiku olid õied avanud suurem osa minu roosidest. Peenraroos "Chippendale" oli sel aastal suure kuuma tõttu küll poole madalam kui tavaliselt, kuid pöörasin tema kastmisele erilist tähelepanu ning selle eest tänas ta mind rohkete õitega. Uus pargiroos "Henri Martin" õitses esimest korda ning ootasin tema õisi pikisilmi. Öölilled, mille ema aiast kunagi aastaid tagasi mingi teise lillega kaasa tõin, levitas videvikus oma lummavat lõhna. Õueamplid petuuniate ja raudürtidega muutusid samuti värvirõõmsaks. Meie koduaias on üks elurikas plats, kus me muru ainult paar korda aastas niidame ja kus iga aastaga liigirikkus kasvab. Umbes 4 aastat tagasi, kui me niitmisest selles paigas loobusime, on hallkäppade arv seal iga aastaga kasvanud. Kui ma eelmisel aastal lugesin kokku umbes 30 õitsejat, siis sel aastal sain neid kokku 53. Ning ma ei imesta, kui see arv kasvab veelgi, sest kui ilm on soodne, siis lisandub virgujaid iga päevaga juurde. Käes on jälle aasta kõige ilusam kuu, kus kõik rohetab, lõhnab, õitseb ja sidistab. Kui siiani on ikka jahedaid päevi päris palju olnud ning paari öö tagune öökülm suutis isegi üht-teist ära näpistada, siis täna lendasid üle õue juba pääsukesed ning ega see päevasoe nüüd enam tulemata ei jää. Olen kultuurtaimede kõrval oma peenrasse lasknud tulla ka iseseisvaid külalisi, nagu näiteks ülased, kes suurte kollase põõsastena nüüd teiste kevadlillede vahele säravad. Paistab, et neile meeldib meie peenardes! Ning ka isehakanud maasikad terrassi kõrval on juba uhkesti õites. Küll on siis tore otse ukse eest maasikaid korjata! 26. jaanuari õhtul toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuse aulas Läänemaa tunnustusüritus, kus tunnustati ka meie Tammeoru kodu Läänemaa Kaunis Kodu 2022 nominendi tiitliga. Augustikuus võttis minuga ühendust SA Läänemaa juhataja Irene ja ütles, et keegi on märganud meie kodu ja teinud ettepaneku see esitada Kauni Kodu konkursile ja kas ma olen sellega nõus. Ütlesin, et meile endale meeldib küll meie Tammeoru, aga tore, kui keegi teine ka nii arvab ja las siis olla. Ning ühel päeval, kui ma juba puhkuselt tööl olin, sain ootamatult teada, et komisjon tuleb meie aeda üle vaatama. Ja ühtlasi sain teada, et teade oli ammu välja saadetud, aga mingi viga oli aadressis ja minuni see teade polnud jõudnud. Heameelega oleksime vähemalt muru värskelt ära niitnud, sest olime nädalavahetusel Lõuna-Eestist tulnud ning polnud jõudnud aiatöödega tegeleda. Tööpäeva lõpus kiirustasin koju, et auväärt komisjon vastu võtta ja meie rohtunud aeda näidata ning oli seekord siis sedasi. :) Suviseid Tammeoru aiavaateid saab näha postituses August aias . Uue aiaelemendina jõudis meile kohale viimaks mitmetonnine kivi, mis lastele palju rõõmu pakkus. On ju tore kivi otsa ronida ja hõisata: "Mina kivikuningas!", Kuum ja kuiv suvi on möödas ning kohale jõudsid ka vihmad. Esimesed öökülmad on ära võtnud kõrvitsa- ja kurgilehed, kuid lilled jätkavad ikka õitsemist - külm ei ole neid veel kohutanud. Nii on erksaid viimaseid õitsejaid aias veel palju ja sügisastrite pillerkaar on alles algamas. Kuum augustikuu On olnud väga soe ja päikseline augustikuu. Keldri juures küpsevad meie selle aia esimesed viinamarjad. Talve saunamaja aknal veetnud pelargoon on üliõnnelik soojade ilmade üle ning puhkevaid pungakobaraid on lausa sületäis. Sooja üle on rõõmsad ka lilleherned, mille õisi iga päevaga aina rohkem avaneb ning millel kõrgust juba niipalju, et lausa köögiaknast sisse piiluvad. Soojade ilmade üle pole rõõmus ainult Bosse, sest teda kümblustünni ujuma ei lubata... Istumiskohad aias Oleme püüdnud luua oma aias kohti, kus istuda ja nautida vaateid igal päevaajal ja iga ilmaga. Terrassilt avaneb kaunis vaade looklevale teele maja ees, kus saab päikesevarju keskpäevase päikese eest ja kuhu jõuab mõnus õhtuvalgus. Viimase uuendusena kinnitasime terrassile uued ilmastikukindlad pingid, mis toimivad ühtlasi terrassipiirdena, et keegi kogemata üle ääre ei kukuks. Võrkkiik leidis juba eelmisel sügisel uue koha suurte murelite varjus, kus kevadel saad kiigest läbi mureliõite taevast piiluda ning südasuvel õõtsuda kiiges punaste murelimarjadega lehekatuse all. Väliköök on populaarne kokkusaamispaik suviste palavate ilmadega, kui meie suur pere kokku saab ning eriti toredad on kõik saunamaja istumispaigad hommikuvalguses. Pannkoogihommikud saunamaja väliköögis on nii mõnusad, et ei tahakski laua tagant lahkuda. Ning maja ees suure tamme all on samuti tore paik kuuma päikese eest või pikkadel suveõhtutel istumiseks senikaua, kui päike metsa taha kaob. Uuele pingile oleme sobiva koha leidnud aia taga noore sirguva pargiroosi põõsa kõrval, kus on hea jälgida mängivat lasteperet ja neile lähedal olla. Sellel pingil saab pererahvast oodata ka mõni kartlik külaline, kes meie aiavalvurit pelgab ja väravast siseneda ei julge. Tammed Meie aiakujundusele annavad suure boonuse kolm suurt tammepuud, mis toovad aiavaadetele juurde kõrgust, on igal aastaajal kaunid ning lisaks pakuvad palju päikesevarju. Juuli lõpuks hakkab aeda tekkima aina rohkem värve. Järjest puhkevad õide suvised õitsejad, ühed lõpetavad ja teised alustavad ning mõned viljadki võtavad juba värvi. Värve tuleb juurde ka köögiviljaaeda. Iga päev lisandub kasvuhoonesse punaseid tomateid ning karusmarja lehedki on punaka tooni võtnud. Tillid, salatid, longus lauk ja nende vahel saialill - kõik oma kaunite toonidega. Vanas grillahjus ja kaevurakkel on hakanud õitsema saunamaja aknalaual talve üle elanud pelargoonid. Värvirõõmu pakuvad isekülvanud lõvilõuad ja eelmisel suvel istutatud uued peenra- ja pargiroosid. Ning viimaks jõudsin ka peenrad rohitud! Suvi on ilus aeg!. Kevad on imeline aeg, kui kõik õitseb ja puhkeb. Iga uut kevadet ootad kui imet, kuigi kõik kordub aastast aastasse. Peale valget talve ja halli varakevadet on värvide ning lõhnade tulek alati uus ja omanäoline. Aprill, kirjade järgi kevadkuu, on mitmeid kordi üllatanud meid paksu lumega. Esimene paksem lumi tuli juba märtsi lõpus, just siis, kui auto suvekummid värskelt vahetatud said. Aprilli algus tõi juurde selliseid lumega hommikuid rohkesti. Enamasti jagus lund küll poole päevani, päeva jooksul sadanud lumi oli tavaliselt õhtuks sulanud. Laupäeva hommikul, kui ma kodus olin, läksin ma seda lumist ilu pildistama. Ja nagu eelnevatel päevadel, oli lõunaks see pehme kohev lumi täiesti sulanud. Jäid vaid fotod, millega seda aprillikuu hommikut teinekord meenutada. |
Tagasivaade
April 2024
|