Südasuvi toob aeda palju värve ja erinevaid õitsejaid. Roosid ja jumikad, roosad ja kollased ja lillakad toonid - selline on see suvine värvikirevus. Soojad ilmad on löönud õide kõik, mis vähegi võimalik. Korraga õitsevad kevadlilled aias ja metsalilled metsaveeres. Soe talv on hästi mõjunud viljapuudele, mis on paksult õisi täis. Ja kuigi kohe peale sooja emadepäeva üllatas ilm lume ja lörtsiga, siis seda õieilu ei peata enam keegi. Sel aastal pole lund ja talvekülma veel peaaegu olnudki ning juba on käes jaanuari lõpp. Kuna plusskraade on väljas sageli, siis arvab loodus, et kevad on saabumas. Internetis on iga päev postitusi, kuidas kusagil õitsevad sinililled ja nurmenukud ning pajutibud ja sarapuu-urvad on puhkemas. Tegin tiiru ka oma aias ja vaatasin, mida kevadist ma jaanuarikuus siit leian. Kümne sentimeetrisi tulbilehti olin maja ees juba varemgi märganud, aga kahe sentimeetrised roosikasvud oli tõeline üllatus! Lumikellukesed sirutasid end valguse poole ning värsked oblikad ja rabarbripungadki olid täiesti kevadised. Küll oleks tore, kui kevad juba saabuks, kuid ees on veel veebruar - kõige külmem talvekuu. Pea kõik suvised õitsejad on tänaseks juba oma nägu näidanud. Roosid, liiliad, tsinniad, kressid, kosmosed, floksid, kukekannused, päevakübarad ja lõvilõuad. Peenardest ja kasvuhoonest saab esimest saaki. Kurgid, tomatid, kartulid, porgandid, peedid, sibulad, kapsad. Esimesed marjadki on söödud. Maasikad, vaarikad, sõstrad ja tikrid. On aeg puhata ja nautida suve värve, maitseid ja lõhnu. Ilusa kevade ilusad ilmad. Päikest ja vihma, ööjahedust ja päevasooja. Lilled, linnud ja liblikad. Metskitsed ja sookured igapäevases vaateväljas on muutunud nii tavaliseks, et ei kiirusta isegi kaamerat haarama. Pääsukesed ja kuldnokad toidavad poegi. Kraavi taga lepa otsas on metstuvi pesa. Igapäevaelu kulgeb rahulikult omasoodu. Ainult kiisu on aegajalt rahutu kõigi nende lindude üle, kes nii käeulatuses ja samas nii kättesaamtud. Pikk kuum suvi hakkab viimaks lõpule jõudma. Päev enne kalendrisuve lõppu õitsesid kõik aialilled veel täie hooga ja roosidel aina avanes õiepungi. Õieilu on nii palju, et tundub,et paljud lilled on alles nüüd, kui aegajalt ka vihma tuleb, õige hoo sisse saanud. Sügisel tuleb alustada uute permapeenarde loomisega. Papid maapinnale, kraavipervelt pehkinud puud, oksad ja lehed peenra põhjaks ning selle kõige peale rohelised taimejäägid. Nüüd jääb veel kõik seee kogutu katta mullakihi ja põhuga ning jätta peenar kevadet ootama. Kevadeks on vihmaussid teinud oma töö ja uus peenar ongi valmis maasikate istutamiseks. Permapeenrad on sel suvel palju rõõmu pakkunud. Kui kuumal suvel püsililled peenardes kuivasid, siis permapeenras kasvavad siiani lopsakad kurgid, peedid, porgandid ja muud aiaviljad. Kurke korjasin veel tänagi septembri keskel ämbritäie, kuigi taimi napilt kümmekond. Põhukiht hoidis mulla vaba umbrohtudest ja säilitas niiskuse, mis ei auranud ära mustalt mullapinnalt. Peale kosutavat vihma vallutasid lilleaia liblikad: päevapaabusilmad, admiralid ja teiste seas ka üks ohakaliblikas. Seda liblikat nägin ma esmakordselt ja lasin tal poseerida igast küljest. Selle aasta suvi on imeilus. Päikest on rohkem kui vihma. Mõni harv kord kõmistab taevas äike ja vihmahoog kastab maad. Lilled õitsevad rõõmuga ja aiaviljad kasvavad peenras. Käes on kevad ja maikuu ja aasta ilusaim aeg. Suvesoojus on õues ja iga päev toob juurde uusi õitsejaid. Praegu on loodus täis rohelise rikkalikke varjundeid ning loojuv päike lisab neile juurde oma sooje toone. Vaata vaid ringi ja naudi iga hetke - see ilus aeg möödub kiiresti! |
Tagasivaade
April 2024
|